Esperanto Eesti koolidesse!

Esperanto Eesti koolidesse!

Vaata ettepanekut Euroopa Kodanike Foorumis:
http://www.euroopa-kodanike-foorum.eu/proposal/2010

Kui eksperimendid tõestavad et peale üheaastast esperantoõpet omandavad õpilased järgneva kolme aastaga mõnd teist keelt (näiteks prantsuse keelt) märksa edukamalt kui kontrollgrupi õpilased nelja aastaga, siis igasugune esperantovastalisus tundub mõistuslikkuse puudulikkuse tunnusena.

Videoklipid esperanto kohta:

http://en.lernu.net/biblioteko/filmoj/eo_estas.php
või
http://uk.youtube.com/Esperantoestas

1. http://uk.youtube.com/watch?v=RlftmTm8I18
2. http://uk.youtube.com/watch?v=rgKHtrbqH8Y
3. http://uk.youtube.com/watch?v=KpOawEoir_g
4a. http://uk.youtube.com/watch?v=n0k2dzvy3Vk
4b. http://uk.youtube.com/watch?v=VvGvO9agRaQ
5. http://uk.youtube.com/watch?v=xbmJA-C0j5c
6. http://uk.youtube.com/watch?v=Ddx3zPIcHSM

Kui inglisekeelsed subtiitrid ei avane siis klikka paremal all kolmnurgale ja vali "Turn on Captions".

Claude Piron (šveitsi psühhiaater ja endine ÜRO tõlk)
inglise keeles:
http://uk.youtube.com/watch?v=_YHALnLV9XU
prantsuse keeles:
http://uk.youtube.com/watch?v=taLXSe4c498

Propedeutilise väärtuse kohta vaata (inglise keeles):
http://en.wikipedia.org/wiki/Propaedeutic_value_of_Esperanto#Examples_of...

prof. John C. Wells, University College London (Esperanto Akadeemia president)
http://www.phon.ucl.ac.uk/home/wells/esperanto_joke.htm

Meil Eestis on Haridusministeerium välja andnud nii õpikuid kui abimaterjale ning
õppekava, nii et Eestis peaks esperanto kasutuselevõt olema suhteliselt lihtne...
(Kunagi olid VÕTI juures ka esperantoõpetajate täienduskursused).

Eesti võiks nüüd sarnaselt arvutikasutusega olla maailmas juhtpositsioonil ka esperanto keele õpetamisega koolis. Eeldused ja võimalused on olemas, vajadusest rääkimata.

Peeter Aitai


Kuna eestikeelne wikipeedia artikkel esperantost on tagasihoidlik siis on soovitav vaadata ingkiskeelset:
http://en.wikipedia.org/wiki/Esperanto

Vt. ka
Madis Linnamägi: "Intervjuu esperantost"
http://www.forselius.ee/?Interlingvistika:Intervjuu_esperantost
August Kilk: "Esperanto pakub lahendust"
http://www.vnl.ee/pressiteated.php?id=6388
Reinhard Selteni kõne Euroopa Parlamendis 9. mail 2007
http://blog.delfi.ee/node/12802
Esperanto õpikutest:
http://blog.delfi.ee/node/10869
Sõnaraamatutest:
http://blog.delfi.ee/node/10885
Uus internetipõhine sõnaramat:
http://www.annaabi.com/eesti-esperanto/

Mõningane ajakirjandusartiklite loetelu:
http://groups.google.com/group/estonio/browse_thread/thread/4dca5aa84ae9...
http://groups.google.com/group/estonio/browse_thread/thread/eb7431fb75b8...

Propedeutilise väärtuse kohta vaata lisaks:
Developing K-16 student standards for language learning: a critical
examination of the case of esperanto. - Critical Inquiry in Language
Studies. Official Journal of the International Society for Language Studies,
Volume 5, Issue 1 January 2008 , pages 44 - 63;
http://www.informaworld.com/smpp/content~content=a791222449~db=all.

Peeter Aitai

Esperanto keele oskajail soovitan propedeutilise väärtuse kohta vaadata:

"Al nova internacia lingvopolitiko: La propedeŭtika valoro de Esperanto" de
Edward Symoens (eldonita de UEA, Rotterdam 1992, en la serio
Esperanto-Dokumentoj 28-29E)

dr. Otto Haszpra "Egaleco kaj alta efikeco en la internacia komunikado" Literatura Foiro 2007 lk 265-276

Mõlemaid saab vaadata jpg-fotokoopiatena ka aadressil:
http://groups.google.co.uk/group/estonio/browse_thread/thread/569058580f...

Huvitav kuidas lööks näiteks Euroopa tööturul läbi vägal heal tasemel esperanto keelt rääkiv noor eesti päritoluga tööotsija?

Oletades, et tegemist on mitteingliskeelse ja mitte mikroriigiga (naiteks Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Itaalia), siis on eelistatud inimesed, kes suutelised kiirelt omandama kohaliku keele. Esperanto oskajad on siis eelisolukorras kuna nende keeleõppe-võime (baas uue keele omandamiseks) on parem kui neil, kelle võõrkeeleoskus piirdub vaid mõningase inglise keele oskusega.

Keel ei ole abstraktne suhtlusvahend, keele omandamisega kaasneb ligipääs selles keeles peituvale mitmekihilisele vaimsele pärandile. Esmase võõrkeele õppimise kogemus peaks lastele näitama seda, kuidas keele kaudu avaneb neile uus ja rikas maailm, millele mingil muul moel lähedale ei pääse. Milline maailm peaks avanema lastele esperanto kaudu? Kuidas tekitada lastes huvi "maailma ühtsuse idee" vastu? See ei ole eakohaselt võimalik, kui mõni üksik erand välja arvata. Kõik vastused, mis on antud lastele ilma et neis oleks eelnevalt tekkinud küsimus, on maha vistatud aeg. Lastes ei saa tekitada huvi globaalse inimese abstraktse idee vastu, lastes on eelkõige huvi teistsuguse vastu.

Seega: esimest võõrkeelt kindlasti ei tohiks õpetada abstraktsete väärtuste ja orgaanilise pärandita keele kaudu.

Kõige lugupidamise juures, olen sellele ideele põhimõtteliselt vastu!

Esperanto kui vahend globaalprobleemide teadvustamiseks lastele on küll hea ent oleks tõepoolest märksa efektiivsem vanemas astmes.
Miks aga õpetada esperantot esimese võõrkeelena, tuleneb keele propedeutilisest väärtusest. Kuna esperanto struktuur (grammatika) baseerub loogikal siis aitab see lastel mõista keeleelementide olemust ning võrrelda neid hiljem ka teistes keeltes. Seega esperanto suunab lapse keelest arusaamisele, mitte nagu tavaliselt võõrkeelt õppides mälutegevusele (ühes keeles oleva ebaloogilise keelelise väljendi samavõrd ebaloogilise tõlke meeldejätmisele).
Esperanto keele oskus isegi algtasemel aitab lastel paremini omandada ka emakeelt...

Mi estas franco, kaj ne komprenas vian lingvon. Sed mi legis la vorton "Esperanto" ! Do mi voĉdonis por via propono ! Bravo !
En Francio same : ni proponas per tiu TTT-paĝoj similan ideon. Esperanto estas la plej taŭga lingvo por nia komuna domo Eŭropo.

Saksa keele oskajail tasub kindlasti tutvuda ka sellega:
http://wwwcs.uni-paderborn.de/extern/fb/2/Kyb.Paed/SMOD/
Kui esperanto sedavõrd parendab järgneva keele õppimist, mis mõte on siis arutleda selle üle, et kas esperanto on ikka piisava kultuuripagasiga, et seda koolides kõigile õpetada.

Kui peate omale ostma vajaliku mahuka ja kalli teatmeteose, mille hind kaupluses A on 1000 krooni ja kaupluses B komplektina koos teise väiksema raamatuga kokku komplektihinnaga 900 krooni. Kummast kauplusest ostaksite teie? Kas on mõtet arutleda selle üle kuivõrd vajate seda komlektis lisaks olevat raamatut, mille hind on 100 krooni (ent mis on komlektiosa)?

Kui katsed on näidanud, et võõrkeeleõppe efektiivsuse tõus kompenseerib ja ületab eelneva esperantoõppe ajakulu, siis on arukas alustada esperantoga ning seejärel inglise või muu keelega.

Esperanto kultuurkeele-kohast annab tunnistust hiljuti ilmunud teos Geoffrey H. Sutton "Concise Encyclopedia of the Original Literature of Esperanto" (Mondial 2008)(inglise keeles), kui keegi peaks olema ebapiisavalt informeeritud...