Miks mitte volapük?
Wed, 21/01/2009 - 08:59
Miks mitte volapük?
Esperantol on mõned head küljed, kuid ta pole sugugi nii lihtne, neutraalne või kasulik nagu väidetakse.Keel loodi ammu ja maailm on vahepeal kõvasti muutunud.Esperanto on jäänud suhteliselt kitsa seltskonna hobiks ja argumente miks õppida esperanto keelt ei ole kuigi palju.Neutraalsuse kohta võib korealane ainult õlgu kehitada, sest tähestik ja sõnavara on Euroopa päritolu.Kellel on tulnud lugeda Euroopa Liidu õigusakte ükskõik mis tahes keeles saab aru, et isegi emakeel võib olla raskesti arusaadav Oletame, et inglise keele õppimiseks kulub kümme korda rohkem aega aga võimalused kasvavad tuhat korda.Kahjuks on elu üürike ja ainult vähesed andekad suudavad mitut võõrkeelt piisavalt hästi selgeks õppida Praegusel ajal omab vabastavat mõju inglise keel. Kõigele vaatamata on idee huvitav, kuid reaalselt võiks olla koolides ülevaatlik tutvustus maailma erinevatest keeltest kaasa arvatud tehiskeeled.
Vaata ettepanekule /proposal/2010
http://www.euroopa-kodanike-foorum.eu/proposal/2010 l
isaks ka foorumit /debate/2012
http://www.euroopa-kodanike-foorum.eu/debate/2012
Loomulikult on olemas palju lihtsamaid keeli kui esperanto, ent esperanto on optimaalne varjant olles lihtne ent veel võimaldav edasi anda kõiki ilukirjanduslikke nüansse.
Tartu Ülikooli professor Aleksander Dulitšenko loetleb oma teostes tuhatkond keeleprojekti, milliste hulgast mina tooksin esile kui väga õnnestunu eestimaalase Edgar de Wahli (Edgar von Wahl) keele Occidental. Ent ainult Esperanto on tõusnud elavaks keeleks oma 120-aastase ajaloo jooksul miljonite kasutajate poolt praktikas tõestatud ja lihvitud suhtlusvahendina.
Väidate et inglise keel vabastab...
Vabastab millest?
Meenub, et Buchenwaldi koonduslaagri väraval oli silt "Töö vabastab"...
Millest vabastab meid inglise keel?
Eesti keelest? (võib-olla).
Või vabastab ta moraalsest kohustusest ja vastutusest ühiskonna ees otsida ja juurutada ratsionaalseid lahendeid?
Tänane Esperanto pole loomulikult enam see, mis vastaks teie omaduste iseloomustamiseks kasutatud väljendile "loodud ammu".
Tänast seisu iseloomustab ehk fakt et kui eestikeelses Wikipeedias on 59 tuhat artiklit siis esperantokeelses 110 tuhat.
Esperanto ei konkureeri kasutusvõimaluste poolest inglise keelega, kuigi ka esperantol on arvestatav kasutusväärtus. Esperanto on eriliselt väärtuslik aga jüst propedeutilise, sissejuhatava võõrkeelena koolides (ja siin pole midagi võrdväärset kõrvale panna).
Lõpetuseks veel paar sõna volapükist.
Martin Schleieri loodud keel osutus ebatäiuslikuks ja raskesti õpitavaks ning lisaks sellele ei lasknud autor teistel keelemeestel oma projekti täiustada. Erinev oli L.L.Zamenhofi seisukoht, kes väitis, et ta on mitte esperanto autor, vaid ainult initsiaator ja keel arenegu nagu kõik elavad keeled. Esperanto hakkaski arenema (analoogselt Wikipeedia-projektiga) ja volapüki-oskajad läksid esperantokasutusele üle.
Peeter Aitai